Sügisesed robootikaringi tegevused muutusid üsna sisukamaks ja laste oskused järjest paremaks. Seega oli patt, mitte minna uudistama, kuidas need päris robootikud siis tegutsevad. Loomulikult panime ka ise kokku 2 võistkonda ja osalesime esimest korda päris Robotexil Roboliiga kategoorias.
Lapsed pusisid valmis oma projektid, kus sellel korral oli eesmärk luua kangelane. Ühe kangelasena valmis meil prügikoristus konn, kes aitaks meie keskkonda tulevikus puhtana hoida. Teise projektina sai näha kodu kaitsvat robot-autot.
Kohapeale jõudes oli väga põnev vaadata kui palju oli osalejaid ja kui palju erinevaid võistluseid seal toimus. Kindlasti oleks unistuseks ka ise mõnel järgneval aastal koos lastega juba mõnel natukene keerukamal võistlusel ise osaleda.
Meie roboliigas küll kohti ei jagatud, küll aga said lapsed mentoritele tutvustada valminud projekte ning mõlemad projektid said mentoritelt väga hea tagasiside.
Kohapeal juhtus ka üks põnev olukord, kus meie robot-auto lakkas enne esitlemist töötamast. Olin üsna kindel, et küll need poisid seal midagi ära susisid. Üritasin üht ja teist pidi aru saada, miks robote ei tööta, aga aru ma ei saanud. Võtsin vaevaks helistada isegi Kristole, et äkki oskab tema läbi telefoni imet teha, aga ka seda ei juhtunud. Nii pidin lastele selgeks tegema, et paraku ma ei tea, miks teie masin enam ei liigu. Läks vaid vaevalt minut mööda kui poisid minu juurde tulid ja teatasid, et nad said aru, mis masinal valesti oli, parandasid selle ära ja auto liigub nagu uus. See hetk ma tundsin, et midagi on siin ilmas ikka väga hästi läinud. Mul on nii nutikad ja tublid robootikud.
